Esimest korda mainis vurri Homeros, ligi 6000 a tagasi. Algselt tehti vurre puidust (jm looduslikust materjalist), tänapäeval plastikust või metallist. Eestlasedki ju tundsid vurri, mida tehti seakondist vastlapäeval.
Viimane suurem vurrivaimustus oli muidugi Fidget Spinner ning peale filmi „Inception“ („Algus“) ilmumist lõid laineid ForeverSpin väikesed metallvurrid, et tuua end olevikku ja reaalsusesse.
Millal pakkuda lapsele mängimiseks vurri? Vurri pöörlema panekuks on
vaja tõelist käeosavust ja -tunnetust. Enne seda aga köidab vurr last
beebiea „lammutamisfaasis“ – ajal, mil ehitatu/loodu tuleb algosadeks
teha. Sel ajal tahab laps vurri muudkui pikali lükata. Vanem paneb vurri
pöörlema, tema lükkab vurri (pingsalt jälgides) pikali. Nii võib see
toimuda sadu kordi – laps uurib ja õpib!
Vurri puhul on näha kolme huvipunkti ja motiivi:
1. Beebiiga – vurri jälgimine ja ümberlükkamine. Samuti selle pinna ja
omaduste uurimine (katsumine, maitsmine, käepideme lõgistamine jms),
2. Väikelapseiga – enese proovile panek: kas saan vurri pöörlema?
Missugune on aeglaselt/kiirelt pöörlev vurr?
3. Eelkool ja kooliiga – võistlusmoment: kui kauaks saan vurri pöörlema?
Kuidas saan oma vurri panna teistest kauem pöörlema?
Võiks siis öelda, et vurril on pikk kasutusaeg? Jah, igas mainitud
eluetapis 1 nädal – 1 kuu! 😊
Muid kasutusvõimalusi:
1. Hoia käepidemest ja pööra vurr tagurpidi – jälgi kuidas vurr alla
liigub.
2. Kata tasapind jahu, liiva, lumega vms ning pane vurr sellele pöörlema. Missuguse raja vurr enda liikumisega loob?
3. Seo nöör ümber vurri keskme ja tõmba vurr sellega pöörlema.
4. Meisterda ise lihtsaid vurre kartongist ja puupulgast.
Kui Sind hakkas rohkem huvitama vurri ajalugu, leiad hea ülevaate siit:
https://www.artofplay.com/blogs/articles/history-of-spinning-tops
