Loomafiguurid on väga põnev ja mitmekülgne mänguvahend ning jagan siin kõikvõimalikke kasutusideid. LaenuLelu valikus on Schleichi loomafiguurid, kuid ideed ja tegevused on universaalsed ning sobivad ideaalselt ka Collecta jt loomadega tegevusteks.
Kasutusvõimaluste ideed pärinevad minu enda kogemusest nii lapsevanema kui õpetajana (leiad ka õppekava põhiseid tegevusi), internetiavarustest ja teiste jagatud kogemusest. Siia olen ideed kirja pannud enam-vähem vanuselises järjekorras st lihtsamast keerukama suunas (samas konkreetset vanust ei anna, sest lastel on tundlikud perioodid eri aegadel) ja ainevaldkondade kaupa. Muidugi on pea iga tegevust võimalik muuta järjest väljakutsete rohkemaks, kasutades keerukamaid küsimusi ja lähenemisi (lisan ka näiteid!) ning siin saate juba lasta enda loovusel lennata.
NB! Enne kui hakkad läbi viima suunatud tegevust, lase lapsel loomadega vabalt mängida ja neid omal käel ja viisil avastada. Laps võib leida hoopis omamoodi tegevuse ja Sinu sekkumine takistaks loovuse rakendamist. Järgnevad ideed on lihtsalt rikastavad võimalused, et anda lapsele lisaks tema enda vahvatele ideedele, uusi lähenemisi ja ideid. Mõni mõte ja tegevus hakkab talle niivõrd meeldima, et ta soovib seda korduvalt teha, aga mõni tegevus ei ära huvi. Igal juhul, jäta ka õppetegevuses lapsele vabadus uurida ja avastada omas tempos ning omal ajal!
EMAKEEL
- Kolme-etapiline õpetus: tutvustamine, äratundmine ja nimetamine on kompleksne ja tõhus sõnade õppimise meetod. Kõigepealt näitad lapsele loomi („See on…“), seejärel („Anna mulle …“) ja alles siis palud looma nimetada („Kes see on?“). Lähemalt saad lugeda nt siit: https://www.montessorieesti.ee/et/blogi/meetod/51-kolmeetapiline-opetus. Kuigi artiklis on öeldud, et 3. etapp võiks tulla alles 3. aastaselt, lähtu ikka ja alati enda lapse oskustest ja arengust. Laura-Lumi läbis (loomade puhul) eeletapid “märkamatult” ning hakkas kohe 1,5-aastaselt loomi nimetama, samas võib 1. etapp kesta ka kuni 2.eluaastani.
- Loomakuju ja PILT. Aseta loom sobiva loomapildi juurde – sobib lapsele ideaalselt enne, kui hakkab rääkima. Kui spets kaarte ei ole, saab edukalt kasutada ka raamatupilte/ajakirjast väljalõigatud pilte, nagu tegime 1.aastase Laura-Lumiga.
- Loomade NIMETAMINE. Kes on pildil? Edasiarenduseks häälimine (“Mis häälikuga sõna algab/lõppeb?”) ja kirjutatud sildiga ühildamine. Veel põnevam edasiarendus:
- NIMETAMATA looma NIMETAMINE on suurepärane idee töömälu ja tähelepanu arendamiseks 4-7.a lastel. Aseta 4 (või rohkem, vastavalt vanusele) looma lapse ette ja palu öelda, millist looma Sa ei nimeta. Nt laual on kana, hobune, kits ja hunt, aga Sina nimetad neist 3 ning lapse ülesandeks on öelda 4. ehk nimetamata jäänud loom.
- Loomade HÄÄLITSUSED. Mis häält teeb lehm? Mis häält kana? Jne.
- VÄLIMUSE kirjeldamine. Omadussõnade õppimine ja põhiküsimus: „Missugune?“
- KEHAOSADE näitamine ja seejärel nimetamine.
- Liikumisviiside nimetused ja tegevus – kappab, roomab, lendab jne
- Loomade ja liikide VÕRDLEMINE. Erinevuste märkamine ja nende sõnastamine.
- GRUPEERIMINE. Tohutult võimalusi, vastavalt lapse vanusele. Värvide, elupaiga (taluloomad, savanniloomad, džungliloomad jt), liikumisviisi, elukeskkonna (õhk-maa-vesi), toitumisviisi (omnivoor, karnivoor, herbivoor) alusel. Vanematele sobivad spetsiifilisemad ülesanded (lennuvõimetud/lendavad linnud, Arktikas/Antarktikas elavad loomad jm)
- Looma eest HOOLITSEMINE – söömine, joomine, magamine. Mida see loom vajab? Laura-Lumi läks hobuste eest hoolitsemisega nii hoogu, et pesi neil ka hambaid.
- VASTANDSÕNAD. Lihtsamad nt suur-väike, pikk-lühike, aeglane-kiire, aga ka keerulisemad nt öise eluviisiga loom – päevase eluviisiga loom jms.
- Loomade DIALOOG. See ei sobi Montessori põhimõtetega, kuid minu laps praktiseerib seda üksi mängides väga palju. Loomad suhtlevad üksteisega rääkides ja neid lugusid on põnev kuulata – missuguseid sõnu ta kasutab! Mõnikord mängib läbi ka mõnd raamatust loetud lugu, kus loomad tegelikult ei räägi, aga tema paneb loomade loo inimkeelde. Vajadusel saab siis selgitada ja uurida, mismoodi loomad omavahel suhtlevad ja enda soove edasi annavad.
- JUTU sisu ILLUSTREERIMINE. Siin on ka väga palju võimalusi. Toon näiteks raamatu „Kallis loomaaed“ (hetkel Rahva Raamatus soodukaga!), kus iga leheküljel on erinev loom ja lisaks avastamispõnevusele, saab laps loomafiguuriga tõesti tunnetuse ja loosse sisse elada. Minule meeldib see lugu veel seetõttu, et vanema lapsega võib luua edasise vestluse. Kas need loomad elavad loomaaias? Kas nad elavad ka looduses? Kust nad on tegelikult pärit? Missuguseid lemmikloomi on veel inimestel? Jne.
- JUTU LAVASTAMINE/läbimängimine.
- VÄLJAMÕELDUD JUTT. Vali mõned loomad ja palu nendega välja mõelda (vanemal lapsel, kirjutada) üks lugu. Oi, kuidas lapsed siin oma fantaasiaga üllatavad!
- Looma TUTVUSTUSE kirjutamine ja ettekanne. Minu jaoks oli see eriti kõnekas Waldorfkoolis loodusõpetuse epohhis, aga on kasutatav loodusõpetuse õppimisel kogu 1. kooliastme vältel. Nt II klassi loodusõpetuse üks eesmärkidest – õpilane tunneb tähtsamaid maismaa- ning veeloomi ning suudab kirjeldada loomade välisehitust, leida sarnasusi ja erinevusi. Parimat mudelit, kui loomafiguurid, on raske leida, sest Schleichi loomad on tõesti elutruud.
MATEMAATIKA baasoskuste omandamine on oluline, sest see on olemuselt hierarhiline õppeaine – mõistmata alustalasid, on keeruline (või lausa võimatu) mõista edasisi teemasid. Imeline on see, et kodus on võimalus igapäevaelus luua nii mitmesuguseid matemaatilisi tegevusi. E. Noor on toonud välja 8 alustegevust* ning enamus neist on praktiseeritav ka loomafiguuridega.
- ARVU mõistmine. Enne kui laps omandab oskuse arvu hulka mõistes loendada ja asjade arvu nimetada, saab tema arvutunnetust mitmeti arendada. Toon siia näitena vahva ülesande – meie tegime selliselt, et igal loom läks oma pessa/kohta. Ja ridadest tulid kokku arvud. (Edaspidi kasutaksin silmatorkavamat teipi)
- NUMBRID, kui sümbolid. Kõige lihtsam on kasutada numbrikaarte, aga toon siin ühe mängulisema ja lõimituma näite. Selleks kasutasime papp-taldrikuid, kuhu alla kirjutasime numbrid. Taldriku peale tuleb asetada vastav arv loomi. Noorematele sobib vastava arvu pallide vm joonistamine/kleepimine.
- LOENDAMINE. Mitmed eri variandid, nt lihtsalt loomade kokku lugemine: mitu looma on laual? Numbrikaartidega: aseta loomi kaardi juurde vastavalt kaardil olevale numbrile. Tööülesannetega – Palun ulata mulle 4 looma! (Edasiarendused: “Palun anna mulle 4 lennuvõimetut lindu! Võta täna kaasa 3 talus elavat looma!” Jne)
- RÜHMITAMINE e klassifitseerimine. Vt teemat grupeerimine.
- ARVUTAMINE. Liitmine-lahutamine. Siin on lõputult ülesandeid, kuid on oluline, et need oleksid tõetruud ja lapse huvidest lähtuvad. Üks lihtne näide, Eelmisel kevadel sündis jäneseperre 6 poega, aga sel kevadel tuli poegi 4 võrra rohkem. Mitu poega sündis sel kevadel?
- Korrutamine-jagamine. Palju võimalusi, aga toon välja ühe mõtte otse II klassi (Avita) tööraamatust.
- SUURUSTE VÕRDLEMINE, MÕÕTMINE. Alguses sirglõike kasutades.
- REASTAMINE pikkuste, kõrguste jm omaduste järgi.
- RÜTMI- JA MUSTRIKORDUSED nt hobune-kana-hobune-kana või kolmiksammuna selline ülesanne: hobune, jänes, kana, hobune, jänes, ….. Esialgu saab ülesande lihtsamaks teha, andes lapsele 2 looma kätte ja küsida, kumb sinna sobib, ja miks?
KÄSITÖÖ/MEISTERDAMINE
- JALAJÄLGEDE tegemine eri pindadel. Ideaalselt sobivad plastiliin, (piparkoogi)tainas, lumi, muda, jahu jms. Meie suureks lemmikuks on aga kujunenud valeportselan! Imeline tekstuur ja materjal! Pealegi salvestuvad jäljed pikemaks ajaks, sest see kivistub ning edasi saab mängida äraarvamise mängu – kes on astunud selle kivi peale? Väiksemate jälgede tarvis võib appi võtta ka luubi ning harjutada selle kasutamist.
- MAALI ja PESE. Loomade värvimine on esimene põnev ettevõtmine ja nendega maalimine juba järgmine võimalus. Laura-Lumi eelistab senini loomi värvida, kuid nendega maalimine ei paku huvi. Pesemine on samas väga oodatud tegevus!
- (TARBE)ESEMETE valmistamine. Loomade kasutuses on mitmeid esemeid ning neid saab ise valmistada, alates hoonetest (Nt tore hobusetall: https://www.pinterest.de/pin/770960029948590831/) kuni tavaliste asjadeni – päitsed, sadulad, seale moll, lehmale kett, koerale jope jne. Üks lihtne hobuse keebi näide siin: https://www.pinterest.fr/pin/499407046168952979/.
- Sobiva ELUKESKKONNA/-KOHA ehitamine. Nt 5-10 aastane võib innustunult ehitada hobustele papp-kastist talli või koerale kuudi. Savanniloomade jaoks läheb vaja liiva, akaatsiapuid, aga Antarktika loomadele on vaja hoopis muud.
- Varjude JOONISTAMINE. Päikese käes (või ühelt poolt paistva valgusega) saab joonistada tekkinud varje. Siledamal pinnal lihtsam joonistada, seega aluspind on oluline. Kui varjud joonistatud, võib nende järgi ära arvata, mis loomaga on tegemist ning arutleda, mille järgi looma ära tundsid.
MUUD VÕIMALUSED
- VARJUDE mäng. Vaja läheb taskulampi, loomi ja paberit, kuhu loomakujutis tekitada. Laps arvab, mis looma vari on paberil. Laura-Lumil oli see uinumiseelne rutiin ja täielik lemmik 1,5 aastaselt, kuigi sel ajal ta ei tundnud kohe kõiki loomi ära.
- KOMPAMINE. Pane loomad kotti ja lase lapsel katsuda mõnd looma.
- LOOMAPEITUS. Versioon 1 – Sina peidad looma ja laps otsib (nooremad Sinu juhendamisel ja suunamisvihjetega). Versioon 2 – loom , kes on lapsel käes, otsib teist looma. Nt kassipoeg/ahvipärdik vm püüab ema üles leida (lasteraamatute üks levinumaid motiive!). Vanematel lastel – kiskaja otsib saaklooma, partnerit jne.
- KES ON PUUDU? Lapse ees on 3-5 (olenevalt lapse vanusest) looma. Laps paneb silmad kinni või läheb teise tuppa ning Sina eemaldad vaateväljast ühe looma. “Kes on vahepeal ära kadunud?” 2. aastane laps hakkab üldjuhul kadunud looma hoopis otsima ning ei lase Sinu küsimusest end häirida, kuid 3. aastaselt taipab ta ülesannet ning oskab puudu olevat looma nimetada.
- LOOMADE PÄÄSTMINE. Pane loomale ümber kleeplinti, paberteipi, nööri vm ja palu lapsel loom vabastada. Sobiv ka empaatia arendamiseks, sest kellele meeldiks kinniseotult või -jäänult olla. Seda olen kasutanud siis, kui hetkeks on vaja muud teha ning lapsele on hetkeks tegevust vaja. Eelmainitud asjadega ei lähe eriti kaua aega, kuid kasutades nt jääd (loomad kinni külmunud), hõivab see tähelepanu päris tükiks ajaks. Lisa veel “juhtunud” lugu ja laps on õhevil võimalusest loom välja aidata!
- LoomaTORN. See on üks Laura-Lumi lemmikuid, mille ta ise leiutas. Ülimalt kasulik koordinatsiooni ja silma-käe koostöö harjutamiseks, kuid tegevus ise ei ole tõepärane. Tõesti paneb muigama, kui hobune on põdral seljas ja nende otsas veel sebravarss. Ometi nii kasulik kasutusviis 😉
- VETERINAARIA. Inimeste tervisest räägime palju, aga ka loomad jäävad haigeks ning vajavad siis spetsiaalset hoolt. Tõepäraseks mänguks kasuta arstikompleti (sobib ka nt LaenuLelu arstikomplekti).
- ELUKOHT maailmakaardil. Vaja läheb kaarti, kuhu loomad asetada.
- TOIDUAHELa moodustamine. Kes kellest toitub?
Need on mõned võimalused igapäevaseks loomafiguuride kasutamiseks. Kui tahad rohkem teada õppekava põhisest kasutamisest, kirjuta või jäta kommentaar!
Lõpetuseks küsimus – miks ja millal loomafiguure üldse laenutada? Kuna lapsel kujunevad välja omad lemmikud (nt meil hobused), siis teisi loomi ei ole tegelikult mõtet koju osta. Kui meil endil, täiskasvanutena, just kollektsioneerimishuvi ei ole! Laps kasutab ja mängib enamasti talle südamelähedaseks saanud loomakujudega ning teised jäävad seisma. Need leiavad kasutust vaid teatud ajaperioodil ja kindla fookusega, mille üldjuhul ise seame. Nt kasutades ideid, mida teile siin postituses jagasin. Seega, lapse seisukohast on vaja vaid konkreetseid loomi ja juba 2-3 nädalaga saate aru, mis loomad last tõesti paeluvad. Võimalik, et teie lapsel ei tekigi loomakujude vastu huvi ning kahju küll, aga kallihinnaline kollektsioon pakub vaid silmarõõmu!
Lisamõtteid oled oodatud jagama kommentaarides. Kuidas Sina ja Sinu laps(ed) loomafiguure veel kasutavad?
Kui tahad proovida siin jagatud ideid, siis loomi saad laenutada LaenuLelu lehel: https://www.laenulelu.ee/tootekategooria/komplektid/
Põnevaid avastusi!
*järjestamine, rühmitamine ja klassifitseerimine, samaväärsete hulkade moodustamine, hulga säilitamine, terviku ja selle osa võrdlemine, loendamine, mõõtmine ja modelleerimine. (10. Noor, E. Matemaatika I–II klassis. Õpetajaraamat. Tallinn, Koolibri, 1998.)